Ülemiste keskuse katusele, mis väidetavalt Eesti suurim, paigutati sel kevadel mesitarud. Esimene meesaak on sealt juba saadud ja seda peetakse veel maitsvamaks, kui maalt korjatud mett.
„Mesilased tundusid kuidagi sellised sümpaatsed ja meie katusele sobivad elanikud,“ sõnab Tiiu Nõmm, Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht.
Mõte tundus hea ka seetõttu, et keskus on pikalt teinud koostööd Eestimaa Looduse Fondiga ja toetanud nende püsimetsandusprogrammi. „Nii meile tunduski, et võiks oma kodu juures ka teha midagi, millest oleks loodusele kasu,“ lausub Tiia Nõmm.
Alguses paigaldati katusele kuus taru, igaühes 20 000 mesilast.
„See on umbes sama palju, kui iga päev käib Ülemiste keskuses külastajaid,“ naerab Nõmm. Nüüdseks on linnamesinik Sander Noormägi sõnul samal katusel juba rohkem mesilasi: kuus põhiperet ja neli iduperet – igaühes umbes 50 000 mesilast.
Väike-Maarjast Karusauna talust pärit buckfasti tõugu mesilased, kes keskuse katusele kolisid, on kirjelduse järgi nii rahulikud, et mesinik võib taru juures töötada ka kaitsevarustuseta ja suitsu andmata. Läbi ristamiste on buckfasti mesilastele eri tõuliinidelt üle võetud parimad mee tootmise omadused ja nad on head korjemaa otsijad.
Mesilastel on, mida korjata
Noormägi sõnul on Ülemistel taimestik mesilaste jaoks rikkalik. „Loomulikult ma mesilastega kaasa ei lenda. Aga hooaja lõpus teen proove ja esimesest villimisest läheb ports õietolmuanalüüsiks, et teada saada, mis taimed seal on.“
Ka Nõmm on veendunud, et mesilastel on Ülemistes küllalt kohti, kus õietolmu korjamas käia: üle ristmiku on Ülemiste järv, mille ümber taimed kasvavad, samuti on lennujaamast edasi suured rapsipõllud. Lisaks jäeti Ülemiste keskuse taga teadlikult osa muruplatsi niitmata ja külvati sinna aasalillede segu. Põua tõttu muidugi kõik taimed ei tärganud, aga osa ikka.
„Linnamesilaste mesi maitseb paremini kui põllumaadelt korjatud,“ hindab Noormägi. „See on nüansside poolest nagu rikkalikum.“
Võib see tõesti tõsi olla? Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk tõdeb, et nii võib olla küll.
„Mee maitse sõltub korjetaimedest,“ selgitab ta. „Kui mesitaru on mingisuguse monokultuurse põllu, näiteks rapsi- või tatrapõllu ääres, siis tuleb valdavalt just selle taime maitselist ja sellele taimeliigile tüüpilise maitsega mett.“
Linnas on korjemaa tema sõnul aga hajutatud: on üksikud peenramaad, pargid ja lillepeenrad.
„Seetõttu on erinevaid taimi, millelt käiakse korjamas ja see annab tõesti niisuguse maitsekirevuse. Aga et maamesi seda üldse ei oleks – see sõltub siiski meekorjemaast!“
Linnas kasutatakse vähem taimemürke
Noormägi alustas mesindusega aastal 2018 täiesti nullist, pidades esialgu mesilasi maakohas Saaremaal.
„Sealt ei julgenud alguses linna ronida, arvasin, et mesilased käituvad ettearvamatult. Esimese aasta harjutasin ja siis julgesin juba nendega linna minna. Paar aastat olid mesilased ühe kolleegi hoovis ja pärast seda laienesin ettevõtete juurde.“
Linn kui keskkond sobib mesilastele Noormägi sõnul elamiseks hästi. „See on ainult minu seisukoht, aga mulle tundub, et keskkond on ohutum, sest taimekaitsemürkide kasutamine on väga piiratud. Näiteks bussipeatustes tehakse umbrohutõrjet maapiirkondades mürgiga, aga kui meil linnas seda tehtaks, siis oleks kuri karjas,“ märgib ta.
Ka linnade raudteedel kasutatavad umbrohutõrje vahendid on tema hinnangul ohutumaks muutunud, kuna nüüd eelistatakse mürkidele termilist tõrjet.
Mesi läbib tarus kvaliteedikontrolli
Lugejatel võib tekkida nüüd küsimus, kuidas on lood linnamee puhtusega – kas mesilased ei või seda korjata saastunud taimedelt?
Noormägi lükkab selle väite kohe ümber, selgitades mesilaste rolle tarus. „Ühed on töömesilased, korjemesilased, kes mett toovad. Siis on valvurid, kelle meeled on väga head, ja kui nad tajuvad mingit mürki, siis sisuliselt ei lase seda mesilast sisse ja tapavad enne ära, kui ta lastiga tarru saab.“
Vaatamata kevadel pikalt kestnud külmadele ilmadele, hilisemale põuale ja sellele järgnenud suurtele sadudele, on mitme mesiniku hinnangul kaubanduskeskuse katusetarudes meesaak hetkel päris hea.
Ülemiste keskus on sõlminud linnamesinik Sander Noormägiga kaheaastase lepingu, mis ehk kestab kauemgi. „Mõtlesime, et alustame rahulikult ja vaatame, kuidas mesilastele meie juures meeldib, nad on ju ikkagi elavad hingekesed,“ lausub Nõmm.
Tarudest saadud mesi pannakse purkidesse ning Ülemiste keskus kingib need oma partneritele ja sõpradele jõulukingitusteks.
