Hetkel väga oluline teema, kuidas vähendada energiatarbimise koguseid ja energiahindasid, paneb kinnisvarasektoris kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid. Sellele lisab vajadust ka kiiresti saabuvad keskkonna- ja hea sisekliima tagamise nõuded.
Ülemiste keskuses tagas kaasaegse juhtimisüsteemi kasutamine mugava sisekliima võimalikult väheste kuludega. Ülemiste keskuse tehnikajuht Vello Luts kinnitab, et nad otsivad partneritega pidevalt uusi lahendusi, kuidas vähendada oma tegevusest tulenevat keskkonnamõju ja efektiivistada hoone haldust.
„Paneme erilist rõhku kvaliteetsele sisekliimale, mis loob aluse meeldivale enesetundele – seda nii mõeldes Ülemiste keskuse külastajatele kui ka siin töötavatele inimestele, kes veedavad siin mõnikord kuni 12 tundi järjest,“ kinnitab ta.
Ülemiste keskuses on ca 5000m2 ventilatsioonikambreid, mida täidavad suured ja keerukad ventilatsiooni, kütte ja jahutussüsteemid, mis omakorda koosnevad tuhandetest komponentidest ja kümnetest tuhandetest andmepunktidest. Selge on see, et tänapäeval ei ole sellist mahtu võimalik enam efektiivselt hallata ilma kaasaegse juhtimissüsteemita, isegi siis, kui meeskond oleks väga suur.
Seetõttu alustatigi 2020. aasta lõpus koostööd R8 Digitaalse Operaatoriga, mis arvutusjõudlust kasutades jälgib ja seadistab süsteeme, tagades võimalikult mugava sisekliima võimalikult väheste kuludega. Lisaks mastaapsele kuluefektiivsusele ja võimaldab see tehnoloogia vähendada oluliselt ka hoone CO2 emissiooni.
„Väga positiivne on ka see, et R8 Digitaalne Operaator otsib pidevalt süsteemidest ka tehnilisi probleeme ja kõrvalekaldeid ning saadab need ülesannetena tehnilisele hooldusmeeskonnale. Nii on meil võimalik probleeme jooksvalt likvideerides oma tulemusi veelgi parendada,“ toob Luts esile juba saadud kasu.
R8 Technologies tegevjuht Siim Täkkeri sõnul kulub väga suur osa, lausa 18%, maailma energiast ärikinnisvara haldamisele ja sellest omakorda 41% kulub just küttele, jahutusele ja ventilatsioonile. See on meeletu kogus energiat, mida muide, vastavalt Euroopa Liidus sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärkidele, peab juba 2030. aastaks piirama nõnda, et CO2 heitmed väheneksid tänasega võrreldes lausa 55%.
Kui kliimakokkulepped tunduvad hetkel pigem kauni rahuaja teemad, siis viimased sõjaga seotud karmid arengud energiakandjate turul panevad meid juba täna hoopis teise suurema paratamatuse ette – peame kasutama efektiivseid tehnoloogiaid, mis optimeeriks energiakasutust niipalju, et meie energiakulud jääksid ka tulevikus varasemaga võrreldes vähemalt sarnasele platoole.
„Kusjuures siin on oluline öelda, et kulusid tuleb ja saab kokku hoida ilma järeleandmisteta meie tarbimisharjumustes või kvaliteedis. Sest vastasel juhul – kas oleksite nõus, et hoonete sisetemperatuur oleks talvel kõhe 16C, ent suvel lämmatav 30C,“ tõstatab Täkker enne suveperioodi olulise küsimuse.
Ka Vello Luts kinnitab, et sääst erinevates valdkondades on sesoonne, selge on see, et talvel mõjutab tulemusi enam küte ja suvel jahutus. „Novembrikuus saavutasime säästu proportsionaalset elektri ja küttekuludelt (mõlemalt ca 26%). Tahan tähelepanu juhtida ka sellele, et samas kuus oli ka CO2 heitmete kokkuhoid 105,5 tonni.“
Ent kuidas seda saavutada? Kõige lihtsam viis märkimisväärseks, isegi kuni 30% ületavaks kiireks efektiivsuse tõusuks on tehisintellekti (AI) rakendamine. Just AI-tehnoloogia on see, mis meid juba täna uude ning oluliselt energiatõhusamasse ajastusse viib. Kui lisada, et selliste süsteemide skaleeruvus on väga hea ning lõppkasutajate poolne rahaline lävend nende kasutuselevõtuks olematu, siis peitub selles kõige paremas tähenduses võit-võit olukord,
Küllap just nüüd, mil energiahindade volatiilsus on jõudnud enneolematule tasemele ning gaasi ja teiste kütuste hind rallib, on palju neid, kes otsivad jõuliselt lahendust.
„Kui veel aasta tagasi oli elektri keskmiseks turuhinnaks ca 44 EUR/MWh, siis alates eelmise aasta suvest on hakanud elektrihinnad järjepidevalt kasvama ning nüüdseks uueks turuhinnaks on kujunenud ca 150 EUR/MWh – lausa 3.5x kõrgem. Ööpäeva lõikes aga hind kõigub oluliselt ning suurt võitu annab tarbimise juhtimine soodsamatele tundidele või koguni virtuaalse elektrijaama abil müüa tarbimata jäetud energiat,“ toob Täkker esile AI-tehnoloogia võimalused.
Projekti kõige keerukam osa oli otsustamine ja valideerimine, et pakutav teenus on ettevõttele sobilik. „Kui otsus oli langetatud, siis edasi kulges kõik juba väga ladusalt,“ soovitab Vello Luts uue tehnoloogia võimaluste tutvumisega lihtsalt peale hakata.
Loe pikemalt SIIT.
