Eesti inimestel jagub järjest vähem raha heategevuseks. Viie aastaga on Ülemiste keskuses haigete laste, looduse ja kodutute loomade heaks annetatud raha hulk vähenenud kolm korda.
Kui 2021. aastal kogunes Ülemiste keskuse annetuskastidesse pisut üle 7300 euro, siis 2025. aasta jooksul kahanes see hulk 2863 euroni, millest ligi 1200 jäeti sularahana ja ligi 1600 kaardimaksetena. Kuna ühiskonnale tagasi andmine on Ülemiste keskuse üks põhiväärtus, siis on nad igal aastal lisanud annetustena kogutud rahale oma panuse. Sel aastal kokku 4879 eurot, mis kolmekordistas külastajate kaardimaksena tehtud annetused.
Nii jõudis tänu Ülemiste keskuse annetusstendile kokku 7742 eurot neljale organisatsioonile, kelle töö muudab inimeste, loomade ja looduse elu igapäevaselt paremaks. Nende organisatsioonide töö vajab järjepidevat rahastust, aga annetamiskultuur on muutumas.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond suunab toetuse väikese Emma raviks. Emma sündis haruldase geenihaigusega – düstroofilise bulloosse epidermolüüsiga, mis tähendab, et tema nahk on õrn nagu liblikal ja iga puudutus põhjustab piinavat valu. Tänu annetajatele saab Emma uudset geeniravigeeli, mis aitab haavadel kiiremini paraneda. „Iga panus väikese vapra Emma ravifondi on ääretult tähtis – ravi peab katkematult kestma,” ütles Liis Ehrminger, SA TÜK Lastefond koostöö- ja kommunikatsioonijuht.
MTÜ Eesti Loomakaitse Selts kasutab annetused hoole alla tulevate loomade esmaprotseduurideks – vaktsineerimiseks, kiibistamiseks ja parasiiditõrjeks. „Iga annetus, suur või väike, aitab meil seista nende loomade eest, kes ise oma häält kuuldavaks teha ei saa,” ütles Geit Karurahu, Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht.
SA Eestimaa Looduse Fondi projektijuht ja koordinaator Laura Uibopuu sõnas, et ELF suunab tänavuse toetuse püsimetsanduse tutvustamisesse – eelkõige veebiplatvormi pusimetsandus.ee arendamisesse, mis koondab loodussõbraliku metsamajandamise põhimõtted ja on infoallikaks nii metsaomanikele, poliitikakujundajatele kui ka laiemale avalikkusele.
Eesti Punane Rist suunab toetuse inimeste abistamiseks kõige raskemates hetkedes – olgu selleks esmaabi, igapäevane toimetulek või tugi keerulises olukorras.
Annetusi laekub üha vähem – miks?
Tiia Nõmm, Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht usub, et üheks põhjuseks on sularaha kadumine igapäevaelust, kuna taskusse jäävaid sente, mida möödaminnes kasti pista, lihtsalt enam ei ole. Selle pärast lisas Ülemiste keskus juba eelmisel aastal annetusstendile kaardimakse võimaluse. „Praegusel majanduslikult ebakindlal ajal on igati mõistetav, et igapäevaste kulude kasv mõjutab inimeste võimekust annetada,” ütles Nõmm. „Annetamine on muutunud väga hooajaliseks. Sellele mõeldakse ennekõike jõulude ajal, kuid heategevusorganisatsioonid vajavad stabiilset ja järjepidevat toetust aastaläbi.”
Seda murettekitavam on trend, mis paistab silma ühiskonnas laiemalt – annetuskultuur on hääbumas. „Üks kaubanduskeskus ei saa olukorda üksi lahendada,” märkis Nõmm. „Kaasaegsed makselahendused nagu kaardimaksed, mobiilimaksed, QR-koodid, võiks muutuda normiks kõikjal: kaubanduskeskustes, kultuuriasutustes, spordiüritustel. Ainult nii saame luua keskkonna, kus annetamine on loomulik osa igapäevaelust.”
Ülemiste keskus jätkab eeskuju näitamist: lisaks annetusstendile annetas keskus eelmisel aastal 25 lastekodule kokku 16 000 eurot ning toetab pikaajalise partnerina Eestimaa Looduse Fondi, panustades aastatel 2024–2026 püsimetsanduse arendamisesse kokku 125 000 eurot.
