Eesti üks suuremaid kaubanduskeskusi Ülemiste keskus avati 20 aastat tagasi, Euronics koos sellega. On üks mees, kes on Ülemiste Euronicsis töötanud algusest peale. See mees on Aldo Piipuu ja temaga juttu puhumegi.
Aldo, miks just Ülemiste?
Ma olen Ülemiste fänn ja mujal kaubanduskeskustes ei käigi praktiliselt. Mujal võivad olla head poed, aga keskus tervikuna jätab külmaks. Ülemiste keskuses on kõik väga hästi planeeritud.
Läheme siis ajas 20 aastat tagasi – kuidas siia tööle sattusite?
Ma juba enne töötasin elektroonikapoes ja kui rajati Ülemiste keskus, avati selles ka Euronicsi pood. Neil oli vaja uusi töötajaid ja siis oligi võimalus siia kauplusesse tööle tulla. Alguses oli raske, olid uued kassapidamissüsteemid, uus lähenemine, uus suur pood. Enne oli ainult Rocca Al Mare keskuses suur Euronics ja Kristiine, Lasnamäe keskuses ka üks väiksem. Oli eesmärk teha uus ja kõige ägedam Euronics ning see tuligi meil välja.
Mis olid teie esimesed muljed vast avatud keskusest?
See oli nii suur! Töömehed jooksid edasi-tagasi. Saal oli tühi, me ehitasime selle kõik ise üles – tegime väljapaneku, komplekteerisime lao. Võtsime kõigest osa. Oli kiire ja närviline, et kõik valmis saada, rahvas oli juba ukse taga. Just enne oli olnud uudiseid seoses suurte poodidega, et joosti lausa uksi maha, aga meil läks õnneks lõpuks rahulikumalt.
Kas uks jäi terveks?
Jah, sest me olime avamiseks hästi valmistunud. Rahval oli kohe poe vastu huvi ja iga aastaga on huvi veel kasvanud.
Mis oli esimene asi, mille te siin poes maha müüsite?
Ega mäletagi… Aga eks olid head pakkumised, mida avamise puhul ikka tehakse, ja rahvast tuli kohe palju. Mäletan, et suur järjekord oli. Kassasüsteem ka veel esimestel päevadel väga hästi ei töötanud – nagu uues kohas ikka. Vaesed kassapidajad said kõvasti vatti.
Kaup on vist tohutult muutunud selle 20 aasta jooksul?
Televiisorid on selle ajaga tõesti väheke muutunud. Need suured kastid on asendunud õhemate ja veel suurematega. Praegusel ajal on 32-tolline teler pisike, aga 20 aastat tagasi oli see ikkagi hiiglaslik televiisor ja neid osteti tõesti väga palju.
Või siis arvutid. Siin poes oli 20 aastat tagasi neli või viis arvutit, aga minge ja vaadake praegu arvutiosakonda – seal on arvutid, läpakad, tahvlid, telefonid. Valik on väga suur.
Köögitehnika on alati raudne asi, mida kõik inimesed vajavad, televiisor samuti – see sortiment on jäänud sarnaseks. Kaubavalik on läinud lihtsalt tunduvalt laiemaks.
Mis on praegu kõige müüdum kaubaartikkel teie poes?
Ikka telefonid ja IT-asjad. Kui uus iPhone või Samsung välja tuleb, on see päris suur meediasündmus ja reklaamid on igal pool. Ja loomulikult hooaja- ning kuupakkumised eri kaubagruppidele.
Kõik uued vidinad, mis müügile tulevad – te peate ikka väga paljude asjadega kursis olema?
Eks me proovime, aga kõike ei suuda ju meeles pidada. Meil on tööl inimesed, kellel on mingitest kaubaartiklitest põhjalikumad teadmised, eks me suuname siis kliendi nende juurde.
Ma saan aru, et praegusel ajal on teil maja rahvast täis?
Rahvast jätkub jah, aga eks see oleneb natuke ilmast ka – ilusa ilmaga on natuke vähem, kehvema ilmaga rohkem. Kui on hea kaup ja hea teenindus, siis inimesed ikka tulevad.
Ülemiste keskus korraldab ka palju sooduskampaaniaid, Moensi päevad ja muu. Reklaamid on üleval igal pool ja toovad inimesed keskusesse. Kõik tahavad ju kliente hoida ja sellepärast me neid pakkumisi teemegi. Ülemiste keskus asub ka heas kohas – lihtne tulla nii auto kui ka trammi-bussiga.
Kuidas on elektroonikapoe klient 20 aasta jooksul muutunud?
Ütleme nii, et baretiga vennad on nüüd kadunud. Selliseid sketše, mis „Tujurikkujas“ kunagi oli, on vähe. On mõned, kes tulevad oma märkmikuga ja ajavad näpuga järge, aga üldiselt ikka telefoniga. Meil on uued elektroonilised hinnasildid, saad võtta telefoni, skannida QR-koodi ja info toote kohta kätte. Kõike saab muidugi müüja käest üle küsida. Kõik muutub. Ei osteta enam ainult poest, vaid ka internetist – viimane on küll väga tore asi, aga kui tootega on mingid probleemid või see koju ei sobi, tullakse poodi aru pärima. Vaene müüja saab siis selle sahmaka enda kaela – isegi kui ta asjasse ei puutu, sest inimene on ise toote valesti valinud. Selliseid juhtumeid tuleb ette. Selles mõttes on poest parem osta. Näed, katsud, kuulad jne.
Kas käib ka keerulisi kliente?
Müüjatöö on üpriski raske selles suhtes – mitte füüsiliselt, aga just vaimselt –, sest sa pead olema alates psühholoogist kuni mehaanikuni välja ja kliente on muidugi igasuguseid. Eks konflikte ole ka olnud. Meil on poes siiani üks metallriiul, kus on suur mõlk sees, sest klient viskas ühte meie töötajat mingi aparaadiga, mis selle mõlgi jättis. Põhjuseks see, et aparaat, mis ta meilt ostis, tema kodus ei töötanud. Mille omakorda põhjustas see, et ta ei osanud seda kasutada.
Kas teie poel on ka püsikliente, et ostavad kogu oma elektroonikakauba siit?
Ikka. Aga nendega on vahel ka kurbi hetki. Alles hiljuti külastas poodi püsiklient, kes on siin käinud aastaid, rääkisime temaga juttu ja ma küsisin, et kuidas siis abikaasal läheb. Ta vastas, et kahjuks abikaasat ei olegi enam… 20 aastat – see on terve põlvkond, inimesed tulevad ja lähevad. Aga alati on veendunud püsikliente – nagu ma isegi –, kes mujalt ei ostagi. On neil siis Ülemiste keskus kodu lähedal või lihtsalt meeldib see, et siin on kõik olemas, kingsepast kellassepani. Toidupood on olemas, kino on olemas, meelelahutus on olemas, kõhu saab täis.
Mis teil endal on viimane asi, mille siit Euronicsist ostsite?
Ostsime koos pojaga talle televiisori ja pesumasina, lisaks nõudepesumasina ning muud köögitehnikat.
Rääkige palun natuke tulevikuplaanidest ka. Olete siin töötanud 20 aastat, kas tuleb ka järgmised 20?
Oh ei, mitte nii palju – kliendid ei taha nii vanu inimesi näha! Aga mõni aasta ikka, kollektiiv on ju tore.
Kas saate kollektiiviga palju koos aega veeta – kas korraldatakse ka üritusi, on teil näiteks suvepäevad?
Jõulupeod ja suvepäevad toimuvad alati ning mulle need väga meeldivad, sest on alati väga hästi korraldatud. Ansamblid on alati tipp-topp ja toimuvad osavate käte õpitoad. Oleme käinud Võrtsjärve ääres, Lammasmäel ja veel paljudes kohtades – kõik on väga hästi organiseeritud, viiakse ja tuuakse, ka toidetakse ülihästi. Ülemiste keskus hoolib oma töötajatest – mul pole küll mingeid pretensioone!
Kas teil on lõpetuseks jutustada mõni lõbus lugu, mis on teie poes nende aastate jooksul juhtunud?
Mul on küll üks selline vana hea lugu. Meil olid siin kunagi plasmateleviisorid ja kõik ju teavad, et suured plasmateleviisorid tarbivad palju elektrit. Siis tulid LCD-televiisorid ja kliendid hakkasid järjest küsima, et mis on plasma- ja LSD-televiisori vahe. Üritasime seletada ja parandada, et ikka LCD, mitte LSD, aga lõpuks lõime käega ja ütlesime, et vaata, plasmateleviisor näitab ka mustvalget pilti, aga LSD-televiisoriga on sul pilt alati värviline!
