Ülemiste keskuse peasissepääsu juures teisel korrusel on avatud näitus Eesti veekogude ühest ettevaatlikumast elanikust – vetehundist ehk saarmast. Tänavust aasta looma tutvustatakse läbi tuntud loodusfotograafide objektiivi.
Fotonäitus „Vetehunt – saarmas” sisaldab endas 40 armsat, ent seejuures harivat fotot III kaitsekategooria liigi igapäevaelust, toidulauast ja elupaigast. Näituse ühe kuraatori ja loodusmehe Tarmo Mikussaare sõnul näeb saarmast looduses üsnagi harva. „Tegu on äärmiselt ettevaatliku loomaga, kelle kohtamiseks on vaja parajalt õnne ja kannatlikkust. Seetõttu ongi just fotonäitus hea viis selle isepäise isendiga tutvumiseks,“ soovitas Mikussaar näitust vaatama tulla.
Aasta looma näituse toimumine on kujunenud Ülemiste keskuses uueks traditsiooniks, sest aasta loomi tutvustatakse külastajatele juba kolmandat korda. Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm sõnas, et näituse peamine eesmärk on külastajatele tutvustada ümbritsevat keskkonda, inspireerides neid loodusega lähedasemaks saama. „Põnevaid teaduslikke fakte saarma kohta jagub näitusel küllaga – nii saab igaüks lähemalt tundma seda armsat looma. Hästi tähtis on aga eelkõige näituselt kaasa võtta teadmine, et vetehundi püsimajäämine on suuresti meie endi kätes,“ lausus Nõmm.
Saarmaspetsialist ja loodusfotograaf Remek Meel rääkis, et ehkki hariliku saarma (Lutra lutra) populatsioon on tõusmisjärgus, vajab vetehunt siiski kaitset. „Saarmale ei sobi rikutud ja reostunud veekogud, sest seal ei leidu piisavalt toitu. Vetehunt on vee-elustiku tippkiskja ja indikaatorliik. Tema kohalolu ning tegevusjäljed annavad märku veekogu heast seisukorrast. Veel teisigi olulisi põhjuseid, miks saarmas meie kaitset vajab, saab teada siis, kui näitust külastate,“ lisas Meel.
Tänavuse aasta looma näituse kõrval oodatakse kõiki huvilisi ka saarmaseires kaasa lööma. Nimelt pole saarma tegevusjälgi keeruline leida – iga inimene saab oma kodupaiga jõge või oja uurima minna ning kui saarmas seal ka pesitseb, on märgid leitavad silla alt või truubi lähedalt.
Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini. Terviklikku lugu saarma tegemisest aitavad jutustada teiste hulgas tuntud loodusfotograafide Remo Savisaare, Ingmar Muusikuse, Remek Meele, Ave Kruuseli, Kalmer Lehepuu, Janek Joabi ja Tarmo Mikussaare fotod.
Näituse korraldas MTÜ Aasta loom koostöös Ülemiste keskuse ja Digifotoga.
Mõned fotod saarmatest: Saarma_näitus_Ülemiste_keskuses
Fotode autorid on märgitud pildi pealkirjas.
