Ülemiste keskus toob 30. oktoobril algaval esimesel rohehäkatonil esile reaalsed väljakutsed, millele kaupmehed peavad rohepöörde õnnestumiseks lahendused leidma.
30.-31. oktoobril kogunevad tudengid, eksperdid ja aktivistid esimesele Ülemiste keskuse Rohehäkatonile. Paljud keskuses tegutsevad olulise mõjuga ettevõtted, nagu Lido, Apollo Kino, Rimi ja Sportland toovad ajurünnakule oma tavalised, igapäevased mured, mille lahendus on ikkagi otsustava tähendusega looduse, planeedi ja meist igaühe jaoks. Häkatonile saab registreeruda leheküljel www.ulemiste.ee/rohehakaton/, sealsamas on üksikasjalikult paika pandud ka väljakutsed, millele lahendusi otsitakse.
„Ootame häkatonil osalema kõiki, kes tahavad keskkonna heaks reaalselt midagi ära teha,“ ütles Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm. Ülemiste on juba aastaid tegelenud oma tegevuse kestlikumaks muutmisega, kuid kaubanduskeskus saab siiski olla ainult nii vastutustundlik, kui seda on tema rentnikud. „Kõik asjad toimivad kõige paremini koostöös. Meie rentnike kaasamine töösse, et saada veel paremaks, on ülioluline,“ rõhutas Nõmm. Võimalikult laia pildi nägemiseks on aga ikkagi abijõudu vaja, seega kutsub Ülemiste keskus lahendusi otsivate firmade töötajate kõrval ajusid ragistama ka kõiki teisi, kes tahavad – olgugi väikeste sammuda haaval – maailma parandada.
Rimi kauplusekett otsib häkatonil viisi, kuidas motiveerida inimesi ostma tooteid, mille tarbimise tähtaeg saab samal päeval läbi. „Me üritame neid tooteid ka tarbijatele veel viimasel kuupäeval väga soodsalt pakkuda, mis ühest küljest aitab meil toitu säästa, seda veel viimasel päeval müüa, aga annab ka tarbijale võimaluse seda väga odavalt osta,“ rääkis Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats.
Apollo Kino peab leidma lahenduse päevaks, kui kinost kaovad ühekordsed popkorni- ja joogitopsid. Kuidas korduskasutatavad topsid kokku koguda, jäägid eemaldada, topsid pesta ja uuesti müügipunkti viia? „Räägime siin paari aasta perspektiivist. Meie soov on hakata juba järgmisel aastal samm-sammult üle minema,“ kirjeldas projekti ajaraami Apollo Kino müügi- ja turundusjuht Maarja Kaalep.
Sportland otsib võimalusi – kuidas motiveerida oma töötajaskonda rohkem tervisespordiga tegelema ja aktiivsemat elustiili elama? „Näeme, et meie töötajaskond, kes on noor ja alles nii-öelda oma tööalast teekonda alustav, võiks tegelikult palju rohkem igapäevaselt liikuda ja sportida, et nende elu oleks positiivsem, tulemuslikum ja õnnelikum nii tööl, õpingutel kui ka vabal ajal,“ selgitas Sportlandi jätkusuutliku ettevõtluse juht Nelli Pormeister.
Restoranikett LIDO vajab häid mõtteid, kuidas juhtida oma bistroo-restorani nii, et inimesed ei tarbiks liialt suuri toidukoguseid, viskaksid vähem toitu prügikasti ja käituksid seeläbi paremini nii planeedi kui ka iseenda suhtes. „Meil on kliente, kes suudavad endale taldrikule kuhjata sellise korraliku salatibaari, isegi kui see on väga tervislik, siis selle ära söömine on ikka ühe inimese jaoks liiga palju,“ nentis LIDO turundusjuht Tiina Köst. „Me tegelikult tahame, et klient tarbiks täpselt selle koguse, mis oleks talle reaalselt vajalik, et ta ei tarbiks üle.“
Poke Bowl on mures, et ainult 10% nende klientidest kasutab toidu tellimiseks korduskasutatavaid kausse. Seetõttu otsivad nad vastust küsimusele – kuidas panna inimesed rohkem korduskasutatavaid pakendeid kasutama? „Koroona ajal läks juba päris hästi, kui toitu koju telliti, loodushoid lõi õitsele. Aga kui koroona läbi sai, läks kõik vana rada pidi edasi,“ võttis probleemi olemuse kokku Poke Bowli kaasrajaja Mikk Rajaver.
