Eesti suuremad kaubanduskeskused investeerivad ventilatsiooniseadmetesse kõrgeima õhukvaliteedi tagamiseks ja panustavad eeskujulikku õhuvahetusse. Puhta õhu märgisega kaubanduskeskustes on tagatud kõrgeimad ventilatsiooninõuded
Kaupmeeste Liit koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve ametiga (TTJA) on töötanud välja märgise „Meil on puhas õhk“, tõstes esile ostukeskusi, mis on teinud õhukvaliteedi parendamiseks märgatavaid investeeringuid ja hoolivad oma klientide ja töötajate tervisest, kes viibivad majas pikki tunde.
Märgise saanud kaubanduskeskused jälgivad õhukvaliteeti reaalajas. Selleks välja arendatud tehnoloogia mõõdab pidevalt sadades punktides üle keskuse õhu puhtust ning reageerib kohe kui CO2 tase mõnes punktis tõuseb üle soovitusliku piiri. Niisiis on puhta õhu märgise saanud kaubanduskeskustes õhk pea sama värske ja puhas kui õues.
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits ütles, et keskuse hea sisekliima aluseks on hea koostöö ja juba projekteerimisprotsessis keskuse soovidega arvestamine ning ettenähtud õhuhulkade ja jahutusvõimsuste tagamine. „Ülemiste keskus pingutab selle nimel, et nii klientidel kui majas töötavatel inimestel oleks puhas õhk. Oluline on ka see, et hästi ventileeritud ruumis on Covid-viiruse levik väiksem. Nii on meil kõigil turvalisem,“ sõnas Pärnits. Ülemistes on ca 5000m2 ventilatsioonikambreid ja need on ehitatud kooskõlas eriti rangete Norra ehituslike normide ja BREEAM-i sertifikaadi nõuetega. BREEAM rohesertifikaat on Ülemiste keskusel olemas alates 2016 aastast ja see oli oma aja esimene sellelaadne tõend Baltikumis.
Kaupmeeste Liidu liikmed on varemgi proaktiivselt Covidi leviku tõkestamiseks lahendusi otsinud. Liit on viimasel kahel aastal teinud ka korduvalt omaalgatuslikke kokkuleppeid nagu maskikandmise kontroll kauplustes või müügikampaaniate veebi suunamine. Nüüd, sügistalvisele sisehooajale vastu liikudes juhitakse tähelepanu ventilatsiooni tähtsusele. “Õhukvaliteedi teemal tegime tihedat koostööd TTJA-ga, kes aitas kaubanduskeskustel valideerida, et hoonete õhuvahetuse seadmed ja seadistused vastavad kõrgeimatele riiklikele nõuetele ja soovitustele. Need omakorda töötati välja koostöös TalTechi teadlastega. Kutsume üles ka teisi asutusi ja sektoreid tõhusat siseruumide ventilatsiooni tagama, hoides sellega nii klientide kui töötajate tervist,” ütles Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.
TalTechi professor Jarek Kurnitski on juba varem korduvalt kinnitanud, et hea ventilatsioon tõkestab nii Covid-viiruse, aga ka nn tavaliste külmetushaiguste levikut, rõhutades, et hea ventilatsiooniga ruumis on nakatumise risk kuni viis korda väiksem kui puuduliku ventilatsiooni puhul. Laiemalt hakati aga siseruumide õhukvaliteedile tähelepanu pöörama just pandeemia mõjul. “Tunnustan kaubanduskeskusi initsiatiivi võtmisel, sest rahvarohketes kohtades on tõhus õhuvahetus eriti oluline. Olgu kaubanduskeskuste panustamine eeskujuks koolimajade ventilatsiooni korda tegemisel,” ütles Kurnitski.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostas juba pandeemia algul juhendi avalike hoonete tehnosüsteemide seadistamiseks selliselt, et viiruse levikut maksimaalselt tõkestada ning on nõuete täitmist pisteliselt ka kontrollinud. “Viiruse riskitaseme tõus nõuab suurema välisõhuventilatsiooni kasutamist. See on nüüdsest ostukeskustes tõendatud puhta õhu märgisega,” kinnitas TTJA peadirektor Kristi Talving. „Loodetavasti tekib kõnealuse pilootprojekti raames häid praktikaid nii sisekliima jälgimisel kui ka energiakulude kokkuhoiul, mida saaks laiendada ka teistele sektoritele ja hoonete tüüpidele,“ lisas Talving.
Lisaks Ülemiste keskusele on Puhta õhu märgis ka Viru, Kristiine, Rocca al Mare, Mustamäe, Viimsi, Astri, Fama ja Pärnu keskustel, Tartu Kaubamajal ning Lõunakeskusel.
Puhta õhu märgis on kaitstud autoriõigusega ja kuulub Eesti Kaupmeeste Liidule. Märgise kasutusõiguse annab liidu juhatus ettevõttele, kes on esitanud vastavasisulise avalduse ning saanud kirjaliku kinnituse, et nende ventilatsioon vastab TTJA poolt kirjeldatud eeskujuliku õhuvahetuse nõuetele.
