Ülemiste keskus andis 15. novembri Rentnike Suurkogul ülevaate Eesti jaekaubanduses toimuvast, keskuse juht Guido Pärnits hindas lõppeva aasta üldjoontes heaks.
„Oleme tublid olnud,“ viitas ta asjaolule, et lõppeval aastal toimetasid jaekaupmehed Euribori järsu hüppe ja kõrge inflatsiooni tingimustes. Kui Suurkogul küsiti kaupmeeste hinnangut 2023. aasta kohta, siis oli valdava enamuse vastus, et aasta on olnud parem kui eelmise aasta lõpus kardeti tulevat.
Euribori tõus mõjutas Pärnitsa hinnangul kaupmehi ja tarbijaid lõppeva aasta sündmustest kõige rohkem. Kerkima hakkas see eelmise aasta sügisel, seega on loogiline, et mõjud jõudsid kohale viivitusega, kevadel. See asjaolu selgitab ka 2023. aasta esimese paari kuu suhteliselt tugevamaid majandustulemusi jaekaubandusäris.
Praeguse olukorraga võib tema sõnul ikkagi rahul olla. „Turg on selline, et praegu läheb kõigil stabiilselt hästi, Eesti jaekaubandus on hetkel heas seisus,“ kinnitas Pärnits. Teatava murega võivad kaupmehed oodata tuleva aasta esimesi nädalaid. 2008. aastal alanud majanduskriisi kogemused näitavad nimelt, et negatiivsed mõjud jõuavad tarbijate rahakottidesse umbes pooleaastase viitajaga. „Algul kaob eksport ja tööstused satuvad raskustesse, siis tuleb koondamine, siis saab koondamisraha otsa ja alles siis jõuavad mõjud jaekaubandusse,“ selgitas Pärnits. „Eks näis, mis toimub järgmise aasta alguses, kui jõulud läbi on, aga tööpuuduse kasv on natuke hirmutav.“
Ta lisas, et raskel ajal saab eriti oluliseks iga kaupmehe klienditeeninduse kvaliteet. „Buumi ajal oskab igaüks poodi pidada,“ ütles Pärnits. Sellistel aegadel nagu praegu, muutuvad tema sõnul hoopis olulisemaks kauplusetöötajate motivatsioon ja oskused, suutlikkus leida võimalusi lisamüügiks: kui klient on juba poodi tulnud, peaks talle piltlikult öeldes särgi kõrvale ka lipsu pakkuma.
Pärnits rääkis tulevikuplaane avades, et Ülemiste keskusel ei ole lähimal ajal plaanis rõhuda külastajate arvu suurendamisele, selle asemel püütakse juba majja saabunud klientidele kauemaks tegevust pakkuda. „Me oleme ainuke suur kaubanduskeskus, kus on oluline osa – 10% pindadest – meelelahutusel,“ selgitas Pärnits. Seda suunda kavatseb Ülemiste hoida edaspidigi. Tema sõnul tasub Ülemiste keskuse lõppevat aastat hinnates pöörata tähelepanu ka käibele ruutmeetri kohta. Ülemistel on väga suured pinnad kinol, spordiklubil ja mängumaadel, kus ruutmeetri käive ei ole väga kõrge. Kui eelpoolmärgitud pinnad arvestusest välja jätta, siis on Ülemistekeskmine käive ruutmeetri kohta jõudnud juba lähedale Balti riikide absoluutsele tipule.
Fotod Suurkogult: Ülemiste_Rentnike_Suurkogu
