Ülemiste keskuses tähistati avaliku varjumiskoha märgisega kaks ala: ohu korral võivad inimesed tulla maa-alusesse parklasse ja maja ette evakuatsioonitunnelisse.
„Ülemiste keskus on piirkonna suurim avalik hoone, see seab meile teatava ühiskondliku vastutuse,“ ütles keskuse juht Guido Pärnits maja uue funktsiooni kohta. Hästi tuntud ja kergesti ligipääsetava paigana on keskus ka avalikuks varjumiskohaks äärmiselt sobiv. „Päästeamet võttis ühendust, spetsialistid käisid meie võimalustega tutvumas. Meile tundus see kohe mõistlik mõte.“
Ülemiste keskuse juures on märgistatud kaks eraldi varjumiskohta: maa-alune parkla ja majaesine evakuatsioonitunnel, mõlemasse pääseb nii maja seest kui ka väljast. Evakuatsioonitunnelisse saab keskuse koridoris Sportlandi vastas (H&M-i kõrval) asuvast evakuatsiooniuksest, väljast tulles saab sisse maja ees väliparklas asuvas ukse kaudu. Uks on peaukse lähistel, selle sissepääs on kaetud katusega, muidu sageli märkamatuks jääv sissepääs võib esmapilgul meenutada poekärude hoidlat. Maa-alusesse parklasse pääseb keskuse tagant Jazz autopesula kõrvalt mööda kaldteed võis siis keskuse seest, Rimi juurest eskalaatori või liftiga 0-korrusele sõites. Maa-alune parkla on seega kergesti ligipääsetav ka liikumispuudega inimestele, samas kui evakuatsioonitunnelisse peab laskuma trepist. Varjumiskohad mahutavad kokku kuni 3000 inimest.
Kas inimene läheb evakuatsioonitunnelisse või maa-alusesse parklasse, on tema enda valida, ohuolukorras on kõige mõistlikum kiirustada lähimasse varjumiskohta. Varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgiga – sinine kolmnurk oranžil taustal. Ülemiste kandis rohkem varjumiskohti ei ole, lähim asub Lasnamäe Spordikompleksis.
Avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval. Kes ohuhetkel viibivad töökohal või kodus, peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.
Avalike varjumiskohtade valikul lähtutakse põhimõtetest, et varjumispaik on maa all, piisava ehitus-tehnilise vastupidavusega ja soovitavalt ilma akendeta. Asuma peaks varjumispaik kohas, kus lähiümbruses võib tänavatel viibida palju inimesi või siis on selles piirkonnas palju inimeste varjumiseks mittesobivaid ehitisi. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad. Avalike varjumiskohtade hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollisid üle Päästeameti inspektorid.
Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral. Ohuteavitus edastatakse SMS sõnumina EE-ALARM ja Eesti Rahvusringhäälingu ning muude meediakanalite kaudu ning esimeses järgus suurematesse linnadesse paigaldatavate sireenidega. Kõik Eesti märgistatud varjumiskohad ja nõuanded kriisisituatsioonis käitumiseks leiab leheküljelt olevalmis.ee.
