Möödunud aastal külastati Ülemiste keskust 7,1 miljonit korda, mis on küll aasta varasemaga võrreldes 4% vähem, kuid keskus säilitas positsiooni Eesti eelistatuima kaubanduskeskusena. Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits usub, et 2026. aasta teine pool toob jaekaubandusse pöörde – kartusest tingitud kokkuhoid hakkab taanduma ja inimesed harjuvad taas tarbima.
Möödunud aasta keskel tõdes Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits, et jaekaubandussektori põhi on käes ja taastumine alanud. Nüüd võib öelda: prognoos pidas paika, kuigi taastumise kiirus osutus loodetust aeglasemaks. Ülemiste keskuse juht tunnistab, et ta ootas olukorra kiiremat paranemist, kuid praeguseks on selge, et 2025. aasta jääbki üleminekuaastaks. „Hea uudis on see, et kõige raskem on selja taga. Tarbijakindlus on lakanud langemast ja palgakasv ületab taas inflatsiooni. Need on eeldused, mille pealt saab turg ainult paraneda,” ütles Pärnits.
Tagasi vaadates oli Pärnitsa sõnul mullu suurimaks kaubandussektori väljakutseks inimeste finantsolukorra halvenemise kartust, mida meedia ja valimiseelne poliitdebatt ülemäära võimendasid. „Käibemaksutõusu ümber tekitatud paanika osutus liialdatuks. Maailmalõppu see ei toonud, kuid kahju oli tehtud. Inimesed muutusid ettevaatlikumaks ning tõmbasid oma kulutusi kokku,“ rääkis Pärnits ning lisas, et Eesti eraisikute pangahoiused on täna tegelikult rekordtasemel. “See näitab, et raha on, aga julgus seda kasutada kadus,“ selgitas Pärnits.
7,1 miljonit külastust ja 231 miljonit eurot käivet
Ülemiste keskust külastati 2025. aastal 7,1 miljonil korral ning kogukäive ulatus 231 miljoni euroni. Võrdluseks: keskuse senine parim aasta oli 2023, mil käive küündis 247 miljoni euroni. Siiski ei näe Pärnits, et käibe langus oleks murettekitav, sest kaubandussektoril ja keskustel tervikuna oli möödunud aasta kergelt tõusus ning majandus näitab taastumise märke. „Kantar Emori sügisene uuring kinnitas, et Ülemiste on jätkuvalt Tallinna eelistatuim kaubanduskeskus pea kõigis kaubakategooriates. See on tunnustus, mida hindame kõrgelt,“ ütles Pärnits.
Külastajanumbrite languse üheks põhjuseks peab Pärnits praegu toimuvaid Rail Balticu terminali ehitustöid, mis on muutnud keskusesse tulemise ebamugavamaks. Tegu on siiski ajutise piiranguga. Pikas perspektiivis on valmiv rongiterminal keskuse juhi hinnangul nii Ülemistele kui kogu piirkonnale strateegiliselt oluline.
Tulemusi mõjutas ka see, et 2025. aastal renoveeriti keskuses ligi 6000 ruutmeetrit kaubanduspinda. Ajutiselt suletud kauplused tähendavad paratamatult vähem külastusi ja käivet.
Jõuluaeg tõi küll oodatud hooajalist tõusu, kuid see ei suutnud korvata aasta jooksul kogunenud ettevaatlikkust. „Detsember oma müügimahult oli korralik, ent imet sellest ei sündinud, mis oleks kaupmeestele kompenseerinud tarbijate senise ettevaatlikkuse,” rääkis Pärnits. Seda enam tõstab ta esile neid kaupmehi, kes keerulistest aegadest hoolimata julgesid investeerida – ja said sellest ka suurimat kasu.
„Kõigil, kes tegid uuenduskuuri läbi, läks lõpuks paremini,” märkis Pärnits ning lisas, et eriti edukalt on laienenud lastekaupade ala ja sealsed poed, mis näitasid, et emotsionaalne ost pole kuhugi kadunud. „See on signaal neile kaupmeestele, kes on kaalunud, kuid pole julgenud muutusi ette võtta: 2026 võib olla viimane aasta teha seda soodsamatel tingimustel, enne kui kaubandus taas hoogu kogub.”
Ootus uueks aastaks: 2026.a esimene pool ettevaatlik, teine optimistlik
Guido Pärnitsa prognoos uueks aastaks on selge: aasta esimene pool jääb veel äraootavaks, kuid teisest poolaastast peaks saama pöördepunkt.
„Maksumuudatused jätavad sel aastal keskmisele inimesele päris palju raha rohkem kätte. Mitte piisavalt, et kohe autot või korterit osta, aga küllalt, et lubada endale kvaliteetsemat toitu ja riietust,” sõnas Pärnits. „Usun, et näeme nüüd mõned aastad ka seda, kus palgakasv ületab hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa ostujõu taastumise.”
Pärnits rõhutab, et inimesed harjuvad nüüd uuesti kulutama ja peaksidki seda tegema. „See pole üleskutse pillamisele. Ülemäära ei tasu kunagi kulutada, aga elu peab edasi minema. Inimesed peavad harjuma uuesti ostma.”
Üks trend aga teeb Pärnitsale muret. Eestlased reisivad rohkem kui kunagi varem ja ostavad üha enam samuti siin tegutsevate brändide kaupu hoopis välismaalt. Samal ajal sööb ka Hiina odavate e-poodide pealetung kohalike kaupmeeste käivet, eriti väikeste kaupade müüjatel.
„Kui kohalikud poed ei tee piisavalt käivet, ei näe ketipoed siinsel piirkonnal ka perspektiivi. See tähendab, et kaubavalik vähenebki ja kollektsioonid jõuavad kohale hiljem,” hoiatas Pärnits. „Lõpuks oleme olukorras, kus kurdame, et Eesti poodidest pole midagi osta, aga oleme selle olukorra ise põhjustanud. Eesti majandust tuleb toetada, ostes kohalikest poodidest.”
