Keskus on suletud.

Poed 10-21, P 10-19

Rimi 8–22

Majaplaan Otsi

Ülemiste mesilaspered

Ülemiste keskuse katusel tegutsevad juba teist suve järjest töökad mesilaspered. Sel hooajal toimetatakse koguni kümnes tarus. Ja saak on sõna otseses mõttes mesimagus.

Meie väikeste sõprade tegemisi saab reaalajas jälgida siit kaamerast.

Milleks me seda teeme?

Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuhi Tiia Nõmme sõnul on mesilaste n‑ö palkamine nende teadlik samm, et tuua keskuse ümber rohkem loodust: puid, põõsaid ja lopsakaid niitmata murulappe.
Mõte tundus hea ka seetõttu, et keskus on pikalt teinud koostööd Eestimaa Looduse Fondiga ja toetanud nende püsimetsandusprogrammi. „Nii meile tunduski, et võiks oma kodu juures ka teha midagi, millest oleks loodusele kasu,“ lausub Tiia Nõmm.
Ülemiste mesilindude eest hoolt kandev mesinik Sander Noormägi sõnul on mesilased Ülemiste keskuse eesmärkide täitmiseks elulise tähtsusega, sest mesilased tolmeldavad taimi ja puid, mis tänu sellele kannavad paremini vilju, mis on toiduks linnakeskkonna loomadele ja lindudele, kes omakorda aitavad isekülviga kaasa taimede levikule linnas.

Kes on need meie mesilased?

Väike-Maarjast Karusauna talust pärit Buckfasti tõugu mesilased, kes keskuse katusele kolisid, on kirjelduse järgi nii rahulikud, et mesinik võib taru juures töötada ka kaitsevarustuseta ja suitsu andmata. Läbi ristamiste on Buckfasti mesilastele eri tõuliinidelt üle võetud parimad mee tootmise omadused ja nad on head korjemaa otsijad.
Kümnes mesitarus pesitseb igaühes umbes 50 000 mesilast.

Mida meie mesilased korjavad?

Mesilastel on Ülemistes küllalt kohti, kus õietolmu korjamas käia: üle ristmiku on Ülemiste järv, mille ümber taimed kasvavad, samuti on lennujaamast edasi suured rapsipõllud. Lisaks jäeti Ülemiste keskuse taga teadlikult osa muruplatsi niitmata ja külvati sinna aasalillede segu.
Mesinik Noormägi sõnul on Ülemistel taimestik mesilaste jaoks rikkalik. Hooaja lõpus tehtud õietolmuanalüüsid näitavad, milliste taimede peal mesilased korjel käivad.

Kas linnamesi on puhas?

Linn kui keskkond sobib mesilastele Noormägi sõnul elamiseks hästi, sest taimekaitsemürkide kasutamine on väga piiratud. Ka linnade raudteedel kasutatavad umbrohutõrje vahendid on tema hinnangul ohutumaks muutunud, kuna nüüd eelistatakse mürkidele termilist tõrjet.
Lisaks on igal mesilasel tarus oma roll ja sellest tulenevalt läbib mesi alati kvaliteedikontrolli. Mesiniku kirjeldusel on tarus ühed töömesilased ehk korjemesilased, kes mett toovad. Nendele lisaks on valvurid, kelle meeled on väga head, ja kui nad tajuvad mingit mürki, siis sisuliselt ei lase nad seda mesilast sisse ja tapavad enne ära, kui too lastiga tarru siseneda saab.

Mis meie mesilaste meesaagist saab?

Tarudest saadud mesi pannakse purkidesse ning Ülemiste keskus kingib need oma partneritele ja sõpradele jõulukingitusteks.

Vaata interaktiivset graafikut mesitaru kaalu kohta

Vaata interaktiivset graafikut mesitaru temperatuuri kohta


Kuidas meie juurde tulla

Linnaliinibussid nr 2, 7, 15, 45, 49, 64, 65

Tramm nr 2 ja nr 4 (Lähim peatus „Majaka põik“)

Rongiga peatusesse “Ülemiste”

Väliparklas, parkimismajas ja maa-aluses parklas saab tasuta parkida viis tundi, seejärel muutub parkimine tasuliseks.

Keskuse juures asuvad turvalised Bikeep rattaparklad

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.