Hea aeg meile külla tulla, sest keskuses on rahulik.

Poed 10-21, P 10-19

Rimi 8–22

Majaplaan Otsi

Loodusvaatleja viib meid oma teostega otse suurkiskjate koju

11.04.2023

Ülemiste keskuses avati eelmisel nädalal erakordne fotonäitus Eesti metsade huntidest, karudest ja ilvestest, millega autor Eleri Lopp soovib kummutada inimeste tavapäraseid hirme ja tuua neid suurkiskjate mõistmisele lähemale.

MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp on üks vähestest loodusfotograafidest, kellel on õnnestunud pildistada Eesti metsade põlisasukaid ja püüda kaadrisse kõik kolm suurkiskjat. Loppi jäädvustatud kaadreid esitletakse Ülemiste keskuse puhkeala digiekraanidel mai lõpuni.

Fotonäituse eesmärk on viia Eestimaa inimesed loodusele ja selle mõistmisele lähemale. „Linnastunud keskkonnas on oluline mõista, et me ei eksisteeri siin üksi, vaid koos teiste olenditega, kelle elupaikadele meie linnapiir paratamatult aina lähemale nihkub. Ülemiste keskus on paljude erinevate inimeste teede ristumiskoht ja meil on hea meel inimesed metsikule loodusele lähemale viia, et nende võimalikke hirme selle ees vähendada,“ sõnas Ülemiste keskuse vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm.

Loppi sõnul tekitab teadmatus asjatuid hirme – mida vähem me teame, seda suurem on hirm. „Kui ma üle kümme aasta tagasi aktiivsemalt metsas käima hakkasin, ei olnud ka minul kiskjate kohta erilisi teadmisi ja puges küll väike hirm põue,“ tunnistas Lopp. „Nüüd kui olen kiskjaid lähemalt tundma õppinud, tunnen lausa piinlikkust, et nende suhtes varem hirmu tundsin. Suurim hirm on neil hoopis meie suhtes, kuna kõige vähem tahavad suurkiskjad kokku puutuda just inimestega.“

Kuna inimene on aga ennast ühel või teisel viisil sisse seadnud ka kiskjate territooriumile, siis paratamatult võivad meie teed aegajalt ristuda. „Tänaseks on talveunest ärganud ka karud ja inimesed hakkavad suurkiskjaid jälle rohkem siin-seal nägema. Pelgalt kiskja nägemine ei tähenda aga, et olukord on kontrolli alt väljas ja kiskjaid liiga palju, et koos ära mahtuda,“ tuletas Lopp meelde.

Reaalsuses on täna kolmest Eesti suurkiskjast kaks ehk hunt ja ilves vähese arvukuse tõttu Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) kriteeriumite järgi ohustatud liigid. Kõige enam nimetatakse teadustöödes kiskjate ohtudeks just üleküttimist ja elupaikade kadu.

Loppi sõnul ei saa ilma suurkiskjateta loodus terviklikult toimida. „Mitmel pool maailmas, ka Euroopas, on suurkiskjatest täielikult lahti saadud. Hunte on hävitatud enamustes paikades maailmas,“ lisas ta. „Täna aga mõistetakse, et see oli viga ja et tõeline põlisloodus ning ökosüsteem saab toimida vaid koos kiskjatega. Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis taasasustati hundid 1995. aastal ja tänini ei ole sealt kadunud ei sõralised ega muu loodus, vastupidi, keskkond muutus rikkalikumaks ja ökosüsteem tasakaalustus. Lisaks huntidele kasvas ka teiste kiskjate arvukus.“


Uudised

17.05.2023

Ülemiste keskuse parklas kogunevad autofännid peavad edaspidi ürituse politseiga kooskõlastama

Autosõprade neljapäevased kokkusaamised Ülemiste keskuse parklas on paisunud nii suureks, et klientide kaebusi arvesse võttes saab kogunemine ENR edaspidi toimuda ainult vastavuses korrakaitsesead...
Loe edasi
12.05.2023

Fotonäitus Ülemiste keskuses paljastab emaduse varjatud tahud

Emadepäeva eel avati Ülemiste kaubandus- ja meelelahutuskeskuses avameelne fotonäitus “Emaduse mitu nägu”, mis toob esile Eesti emade ehedad ja ilustamata näod ning annab nii mõnegi ...
Loe edasi
11.05.2023

Ülemistes saab vaktsineerida puukentsefaliidi vastu

Alates 12. mai kuni kuu lõpuni pakub Hoole Ülemiste keskuse vaktsineerimispunkt ka puukentsefaliidi viiruse vastast vaktsiini.
Loe edasi
Vaata kõiki uudiseid

Kuidas meie juurde tulla

Bussid nr 2, 7, 15, 45, 49, 64, 65

Tramm nr 4 (ei sõida kuni 02.07.2023)

Rongiga peatusesse “Ülemiste”

Väliparkla, parkimismaja ja maa-alune parkla on avatud kuni viimase kinoseansi lõpuni.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.