Ülemiste keskuses on avatud näitus Eesti suurimas imetajast – metsauhkusest ehk põdrast. Tänavust aasta looma tutvustatakse läbi tuntud loodusfotograafide objektiivi.
Fotonäitus „Metsauhkus – põder“ sisaldab endas 60 harivat fotot põdra elupaigast, toidulauast ja igapäevaelust. Näituse kuraatori ja loodusemehe Tarmo Mikussaare sõnul on tegemist olulise tunnusliigiga, mis näitab kui heas seisus on meie metsade tervis. „Meie suurim imetaja tuli siia elama pärast jääaja lõppu ning asustab praegugi kõige ürgsemaid alasid – soid ja metsi. Oma kogukuse tõttu võib jääda mulje, et põder on julge ning näitab end inimestele, ent tegelikult on tegemist ettevaatliku loomaga,“ lausus ta ning lisas, et just seetõttu on fotonäitus hea viis metsauhkusega tutvumiseks.
Näitus õpetab, kuidas leida metsas põdra jälgi – olgu need siis maapinnal või puutüvedel. Samuti saab lähemalt tutvuda põdravasikatega, keda inimene looduses üsna harva kohtab. Ühe keskse teemana juhib fotonäitus tähelepanu sagenenud liiklusõnnetustele, mis on muutunud tõsiseks probleemiks nii inimestele kui ka metsloomadele.
Aasta looma näituse toimumine on kujunenud Ülemiste keskuses traditsiooniks, sest aasta loomi tutvustatakse külastajatele juba neljandat korda. Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm sõnas, et näituse peamine eesmärk on tuua linnakeskkonda killuke loodust ja innustada külastajaid märkama metsas toimuvaid muutuseid. „Näitusel saab teada hulgaliselt teaduspõhiseid ja huvitavaid fakte, mis aitavad mõista põtrade eluviisi ja rolli ökosüsteemis. Kõige olulisem on aga meeles pidada, et nii meie kui ka põtrade turvalisus sõltub paljuski meist endist,“ rääkis Nõmm.
Zooloog Ragne Erimäe sõnul väärib põder enamat kui jahilooma tiitlit – ta on rohevõrgustike mudelliik. Ta selgitas, et viimastel aastatel on põtrade arvukus, eriti Mandri-Eestis, märgatavalt vähenenud. Selle põhjuseks on lisaks küttimissurvele ka suurkiskjate – huntide ja karude – arvukuse tõus. „Just seetõttu on õige aeg rääkida põdrast kui Eesti metsauhkusest. Põtrade olemasolu ja kohaliku asurkonna hea seis annab aimu ka rohevõrgustiku sidususest ja näitab, et säilinud on piisavalt looduslikkust, et ka teised suurulukid lisaks põdrale seal jätkuvalt hakkama saavad,“ selgitas Erimäe. Tema sõnul on oluline, et inimesed õpiksid metsloomade vajadusi paremini mõistma ja nendega teadlikumalt eluruumi jagama.
Tänavuse aasta looma näituse kõrval soovib keskkonnaagentuur kaasata vabatahtlikke, et kaardistada põtrade liikumisradu ja elupaiku asulates ning nende lähiümbruses. Igaüks saab anda oma panuse aasta looma uurimisse, registreerides põdraga kohtumised või tema tegevusjäljed tiheasustusaladel ja nende lähiümbruses.
Näitus jääb avatuks kuni 31. jaanuarini. Terviklikku lugu põdra tegemisest aitavad jutustada tuntud loodusfotograafide Ingmar Muusikuse, Kalmer Lehepuu, Erik Mandre, Tarmo Mikussaare, Rauno Roosi, Helen Arusoo ja Ave Kruuseli fotod.
Valik fotosid põtradest ja nende vasikatest: Aasta_looma_fotonäitus
